10h poodlemine Seminyakis ja Kutas 22. detsember

"Milline fantastiline hommikusöök". Küsisime kodumajutusest, kas oleks võimalik saada hommikusööki kell 5:30. "No problem". Ja mida meile hommikul siis pakuti... 1 poolkeedetud muna ja midagi kohvi sarnast ja nagu Janar ütles okse jook tükkidega. Ma sain eelmisel õhtul aru, et pakutakse cereali, aga no see ei olnud see. Ma pesin hambaid, kui teenindaja tuli ja küsis, kas soovime kohvi või cereali. Janar tellis endale kohvi ja ütles, et ma ei joo kohvi. Janar proovis, aga lõpp kokkuvõttes jäi kõik puutumata. Oleks tahtnud Olle ja Vahuri nägu näha, kui neile hiljem hommikusöök serveeriti 😂

Roti pirukad lennujaamas

Lend tagasi Balile alla 3 tunni. Suurt kauplemist taksoga ei teinud ja saime Seminyaki 150 0000 IDRi eest. Majutus sai broneeritud poodlemise tänava juurde ja eeldusel, et rand oleks lähedal, kui Janar tahab jooksma minna. Horison Seminyak Bali**** tuba maksis 34 euri. Nii hea on olla tagasi tsivilisatsioonis, kus ei pea loomadega võitlema ja vannituba on on ilus ja puhas.

Läksime koheselt shoppama. Peamine eesmärk oli leida odav laevapilet Gili Trawanganile. Eelmine kord saime hinnaga Gili Airile minnes kõvasti tünga, aga meil oli siis ka silmis meeleheide ja kogenematus. Edasi-tagasi pileti saime 400 000 IDRi eest (varem maksime 1 200 000) inimese kohta. Janar on uskumatu kaupleja. Ime pole, et tal Kaubamajas nii hästi läheb. Ta suudab hinna peaaegu olematuks kaubelda. Näiteks maika saime 40 000 IDRi eest, mis on ca 2,5 euri 😂. Samas ei olnud ka palju kaupa võtta, et ainult mõned esemed. Kus müüjad kauplemisega kaasa ei tulnud, kadus ka endal ostmise tuhin ära.

Eesmärk oli leida ka Iphone laadijat müüv pood. Astusime ühte poodi sisse ja ega ma neile ju storyt ei rääkinud, et ma käisin telefoniga ujumas ning soolad rikkusid, kas telefoni või laadija keemilise reaktsioonina ära. Ütlesin, et tahan oma telefoni peal prooida, kas juhe töötab või mitte. Esimeses poes suutsin 2 Iphone originaaljuhet ära rikkuda. Üks lagunes koost ja teine ei teinud midagi. Mul oli ikka veel küsimus, kas asi on laadijas või telefonis. Telefoni remont ju märksa kallim, kui osta uus juhe.

Leidsime järgmise poe. Palusin ka seal originaaljuhet proovida, aga ka see ei hakanud tööle. Lõpuks prooviti vuhvel juhet ja tundus, et hakkas midagi tegema. Jätsin oma telefoni sinna laadima, et olla kindel, et see päriselt ka ikka laeb ja ise läksin lähedal olevatesse poodidesse shoppama. Ja voilaa, vuhvel juhe päästis mu päeva. Iphone7 siiski isegi ka soolvee kindel, aga ilmselt oli laadimisaugus veel veidi niiske soolasest veest ja oma laadija ots sai kannatada. Thank god!

Mingi hetk Janar ütles, et tema tahab minna kaubanduskeskusesse Kutasse, et seal on ZARA pood, et see vaid 2 km kaugusel. Me ise olime Seminyakis. No davai... Kõndisime ja kõndisime ja ikka veel kõndisime. Selgus, et Janar on valevorst. See ei olnud 2 km, vaid ca 5 km ehk 10 km edasi-tagasi. Tagasiteel hakkas üks hetk Janar meeletult karjuma ja hüppas tee peal. Ma ise kõndisin eespool, aga ei pannud tähele. Täpselt kõnnitee peal oli üks tütarlaps püüton kaelas. Pakkus ka meile, kuid Janar saatis kukele.

Kokku kõndisime sel päeval ca 15-18 km. Korralik trenn jälle jalgadele. Pärast Miss China 2017 disklahvi ajan korralikult nahka. Janar tegi must salaja vahva pildi, kuidas parasjagu näen kõvasti vaeva naha koorimisel :D

Janari plaan, et tema shoppab vaid 2 tundi, max 4 tundi lõppes 10 tunniga ning nii jäi ka täna Janaril töö tegemata, vaid vajus nii, kui voodile istus.