Gili Air 10. detsember

Sain eile korraliku päikesepõletuse, et täna olin täitsa oimetu. Jäin 50 faktorilise päikesekreemiga veidi hiljaks. Otsaesine on eriti paistes ning keha valutab. Öösel magasin kehvasti kuna igatepidi andis tunda, et kuskil on valus.

Lisaks sellele, et ma ei saanud magada kuna kuulsin hommikul mingit looma häält. Mõtlesin siis endamisi, et huvitav, kust see tuleb, kas õuest (magan ukse kõrval) või pesuruumist. 5x kuulasin seda häält ja üritasin mõistatada kuni tundus, et see on mulle iga väga lähedal, et tundus nagu pea kohal. Tegin klapid lahti ja nägin laes suht enda kohal sisalikku. Pidin kreepsu saama. Muidugi hüppasin voodist välja, ajasin Janari üles, et nüüd on kõik. Rohkem magama ma ei suutnud jääda, kui tead, et keegi on laes ja võib tulla su pea kohale või kukub laest alla :D Ja ta tegi päris valjut häält ka. Saba ots oli pooleks nagu maol. Igatahes Janar oli kohustatud teda natuke otsima kuna ta varjus vahepeal osavalt kardina taha. Lõpuks pärast tunni ajast jälgimist ronis ta süvendatud lambi sisse ja ei tea, kas ta on veel seal või suutis ta kuhugi edasi ronida... Jah, ma saan aru, et sisalik ei ole ohtlik inimesele, aga ikka on õudne, kui tuleb ja ehmatab. Väljas nähes ma sellist paanikat ei külvaks :D

Kuna ma olin suht sant päikesest, siis jätsin plaani ära, et minna scuba divingule. Enne oleks vaja teha ka basseinis proovi õppetund, aga ajaga on veidi kitsaks siin saarel läinud. Janari saatsin hommikujooksu tegema ja ise istusin rahulikult pimedas toas ja jälgisin sisalikulist, et ega ta uuesti välja ei ilmu :D

Sõime hommikust. Hommikuks oleme söönud omletti köögiviljadega, pannkooke, puuvilju ja puuvilja mahla. Väga maitsev.

Pärast hommikusööki sai käidud lühidal jalutuskäigul, aga kuna päike tegi ai-ai, siis mina pugesin peitu tagasi ja tudusin veidi. Janar päevitas, suples ja tegeles jooksu klubi teemadega. Kui lõpuks päike oli pilve taha peitu pugenud läksime pikemale jalutuskäigule. Lõpuks kohtasime ka esimesi eestlasi Indoneesias :)


Kuna siin on äärmiselt palav, siis muru omamiseks kastetakse hoolega ning sain ka vastuse, et kuidas siin muru niidetakse

Ma ei tea, mis teema kassidega on, aga nad kipuvad kohe minu juurde. Kassnaine :D Jalutuskäigul saare keskkosas on vaba kasvatamisel palju kanu ja kukki, et nendest möödudes tõmbab alati kõhus veidi õõnsaks, et ega nad kallale ei tule :) Kui saare ranna äär on eelkõige turismile suunatud, siis saare keskkosas võib näha kohalike eluolu, mis on vähenõudlik, must, kohati rääbakas, aga omamoodi huvitav. Huvitav oleks näha kohalike eluolu majas sees... ehk õnnestub veel reisi aeg.

Ostsime õhtusöögiks puuvilju ja kohalikku Bali valge veini.



Selline rahulik päev siis täna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar