Mäe vallutamine 19. detsember

Hommikul kohvrit pakkides vist saime jälile, kes katusel sibas... hiired. Janar leidis, et keegi oli tema kohvris kilekotti närinud ja mõned väljaheited jätnud. Mina hoidsin koguaeg kohvrit kinni hirmus, et sisalikud sisse ei koliks. Minu kohver suutis paraku mõlemal ööl jääda sipelgate rajale. Ja ega sipelgad ju oma rada ei muuda, kui midagi teele jääb. Sain hommikul kohvrit veidi tuulutada.






Sõitsime seekord ühistranspordiga tagasi Manadosse. Saarelt tagasi saada on võimalik vaid kell 8:30. Pilet 50 000 IDRi. Poisid “päevitasid” laeva tekil ja ma istusin koos kohalikega varjus kuni üks poiss hakkas mu pea kohal oma küüsi lõikama. Põgenesin. Liikusin lähemale kohalike kaardimängule, kuid mäng jäi täiesti arusaamatuks.




Sadamas ootas meid Tommy. Tegime ka maailma 3 suurimast Kristusest pilti.



Päeva eesmärk oli matkata vulkaani mäel Lokonil kuni väävli kraatrini. Tommy ütles, et keskmine matka aeg ca 3,5 tundi mäkke ja tagasi. Kõndisime üles mäge mööda kivistunud laavat, hüppasime aeg ajalt kivilt kivile, tegime paar mägironimise sammu, vahepeal põikasime lühidalt dzunglisse kuni lõpuks jõudsime kraatrini. Kohati väävli lõhn oli ebameeldiv (mädamuna lõhn), aga vaade oli ilus. Einestasime kraatri juures ning liikusime tagasi alla. Mäest alla minek oli isegi huvitavam ja veidi rohkem pingitust nõudev jalgadele. Algul tuli vaadata, et kivi klibu peal surfama ei hakkaks ning hiljem, et tossu põhjad oleks kuivad mudast ja veest, et laaval ei libiseks. Õnneks madusid teel ei kohanud,  aga Janari jalast jooksis mürgine sajajalgne lähedalt mööda.



Tegemist ei ole siiski maoga vaid puuga

Põige dzunglisse





Lõuna


Kogu matka pikkuseks tuli 2 tundi ja 7 minutit. Olime kiired sportlased. Mägi matk ja sõidukulu läks kokku maksma 50 euri ja 80 000 kohalikku. Tommy organiseeris meile majutuse Tangkoko Hillis (250 000 IDRi öö inimese kohta). Internet ja mobiililevi on siin olematud.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar