Tänane plaan oli minna Bunakeni saarele snorgeldama. Kell 10 hommikul korjati meid hotellist peale ja viidi sadamasse. Kuna pühapäev ühistransporti saarele ei vii, siis rentisime paadi 400 000 IDRi eest. Sõit oli mõnus lainetel, tuul sasimas juukseid. Poole reisi peal lendas plastmassist tool tuulega vette ja sinna see ka jäi. Vesi on siin must. Prahti on vees palju. Sel kellaajal oli veetase madal, et päris randa me paadiga ei saanud taaskord. Hüppasime vette. Paadi mehed võtsid meie kohvrid õlale ja nii me Bunakenile jõudsimegi.
 |
| Vesi Manado lähedal oli väga mudane |
 |
| Nii me siis Bunakeni saarele maabusimegi |
Ööbime Danielsi bungalow-des 250 000 IDRi öö. Minaa sain oma hüti, puhkus Janarist...jeiii or not...
 |
| Minu majakene |
Rentisime 50 000 IDRi eest endale päevaks snorgeldamise varustuse. Tuleb välja, et see on maailma üks paremaid snorgeldamise kohti. Minu ja Janari jaoks esmakordne kogemus. Hakkasime rannast vaikselt minema ja kohe hakkasime nägema kalu, meritähti. Mida edasi läksime, seda rohkem koralle, merisiile, värvilisi kalu üksikute ja parvedena. Ujusime kuni kalju reljeefini, kus vesi läks järsult sügavamaks. Seal hakkas juba veega kerget tõmmet tundma, et edasi ei söendanud minna. Mingi hetk hakkas pea kergelt ringi käima. Sügaval oli keeruline maski peas kohendada, et tahtsin tagasi maismaale. Janaril õnnestus tagasi tulles madu näha. Kui see oleks võimalik olnud, oleks ta veest välja hüpanud. Ma kardan ka loomi, kuid Janari mao hirm ületab kõik minu omad.
Vahuril ja Ollel õnnestus näha meri kilpkonna. Seiklusrohke snorgeldamine. Veetase on siin muutuv, et kui jõudsime paadi ja kohvritega saarele, siis oli kaldas vesi alla põlve. Kui snorgeldama läksime oli samas kohas rinnani. Snorgeldama minnes tuleb arvestada veetasemega ajaliselt, et ei juhtuks seda, et pole võimalik tagasi ujuda korallide vahelt.
Õhtusöögiks olid vanad head makaronid. Mul on tõsine riisi üleküllus, et vahelduseks tore.
Õhtul silitasime kohalike poistega võidu telefone.
Tuleb õuduste öö. Toas on vähemalt 1 sisalik. Maja katusel keegi suurem olevus koguaeg jookseb (pole õrna aimugi kes), vannitoa katus on pool lahtine, voodi ümber on ainuke kaitse baldahhiin. Vannituppa ma never julgen öisel ajal minna. Minus on siin eriline looma kartus välja löönud ja just nüüd pean elama eraldi majakeses :O. Janar, kus sa oled....
Pole ju õrna aimugi, kes seal katusel sibab nii kiirelt. Poistel selliseid hääli ei ole. Välisuks ei käi mul ka majal kinni, et tuleb vast öö :s Lampi ei saa ka põlema panna. Enamustele olevustele meeldib valgus, et see vaid kutsub neid ligi. Head ööd, loodan, et saan ka sõba silmale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar